Tarbi tableti asemel!

kivikas-full.jpg

Nii võistlus- kui ka saunalava mängivad Eesti esikulturist Ott Kiivikase elus suurt rolli. Nüüd on ta võtnud oma hingeasjaks eesti saunakultuuri tõstmise ja propageerimise.

Saunaspetsialistiks Ott ennast ei pea, aga saunastaaži on tal tegelikult päris pikalt. Esimesed mälestused saunatamise kohta ulatuvad tagasi aega, mil Ott oli 5-6-aastane põnn. Päris oma sauna Oti pere majapidamises ei olnud. Esimesed saunakogemused sai ta naabrite juures ja Viljandi linnasaunas. Nagu väikesed lapsed ikka, ei pidanud Ott alguses saunatamisest suurt lugu – kindlat seisukohta ei olnud. Oli hoopis istekoht alumistel astmetel ja vaikiv nõusolek kuumas ruumis istumine ära kannatada. Puhtaks sai ja ära pidi käima. Ott nendib, et ilmselt tekib saunamõnude nautimise oskus koos vanusega. Sama nõul on Oti 14-aastane tütar Christin-Amani, särav tulevane fitnessistaar, kes käib praeguseks meeleldi saunas ja enda sõnul ka naudib seda.

Praegu saunatab Ott puhtalt emotsionaalsest vajadusest ja loomulikult ka sportlikus perspektiivis kasu lõikamiseks. Ta möönab, et ei pea 100-kraadises kuumuses istumist otseselt naudinguks, küll aga hindab kõrgelt enesetunnet, mis pärast sauna tekib. Rammestus, lõõgastus ja värskus üheskoos tekitavad tunde, nagu oleks uude kehasse astunud. Siinkohal võib tema sõnul paralleele tuua tõsise trenniga – ka 200 kiloga kükkimine seeriat tehes pole teab mis mõnuallikas, seevastu hilisem energialaks ja ärategemise tunne on pingutust väärt. Saunavõimaluste otsimine käib tegelikult suuresti ka Oti spordiala juurde. Sageli on enne võistlust vaja kehakaalu kaotada. Toitumine ja treening on loomulikult olulised, aga kui nädala-kahega on vaja 4 kilo maha võtta ja rasvaprotsent on juba niigi olematu, muutub saun asendamatuks. Seal soojendatakse keha üles ja jahtumisprotsessi käigus eraldub soojusenergia – kõige lihtsam ja levinum viis seda tüüpi spordialadel kaalu kaotamiseks. Ka soolasaunale on Ott leidnud pisut tavatu otstarbe. Lisaks surnud naharakkude eemaldamisele on see suurepärane abimees võistlusgrimmi mahapesemiseks.

Kuigi vahel on hea pärast trenni korraks saunas maha istuda ja lihaseid lõdvestada, käib tõsisem saunatamine päris kindla süsteemi alusel. Tavaliselt võtab Ott saunatamise ette kapitaalselt ja üritab selleks lausa eraldi päeva leida. Treeningpäeval saab organism niigi palju vatti ja pärast trenni on pulss üldjuhul kõrgem ilma kuumusetagi. Korralik saunaseanss on omaette koormus ning kui otse trennist sauna minna, võib tekkida tunne, et lihtsalt ei jaksa seal olla. Spordiklubiski on juhtunud, et innukale saunatajale tuleb kiirabi kutsuda, sest keha ei pea leitsakule pärast pingutust vastu. Ott rõhutab, et sauna suurem efekt ja tulemus sportlase jaoks avaldub läbi korraliku 1,5-2-tunnise seanssidest koosneva saunaprotseduuri. Tema sõnul ei pea sauna ilmtingimata iga nädal minema, aga kui vähemalt kord kuus leida 3–4 tundi korralikuks saunaks, ütleb organism aitäh. „Sauna taastumist soodustav mõju on uuritud ja kindlaks tehtud. Praktikas on tunda, kuidas lihasvalulikkus kaob, liigesed pole enam jäigad, vereringe paraneb ja tuju tõuseb. See on sauna õige jõud,“ kinnitab Ott. Päris üks ühele massaaži efekti see välja ei anna, aga mõningate mööndustega võib seda Oti sõnul vaese mehe massaažiks nimetada küll.

Ott on võtnud nõuks asuda Eesti sauna suursaadiku kohale. „Saun on eestlaste hulgas alati armastatud olnud. Sauna targa tarbimise ja spordi- sauna sinasõpruse teemad olen enda hingeasjaks võnud tõesti. Mõlemale mõistusega lähenedes võid tabletid võtmata jätta!“