Millised ravimid aitavad külmetusest ruttu vabaneda?

Või toimivad paremini hoopis vanaemade tarkused? Perearst Madis Veskimägi aitab selgust tuua ja terveks saada.

Sõna “külmetus” viitab üheselt sellele, nagu oleks haigus põhjustatud külmast. Võib juhtuda, et inimene on tõesti saanud kõvasti külma, kuid ei jäägi haigeks. Ja vastupidi, haige ei suuda külmetumist meenutada, kuid on ikka täitsa tõbine. Hooajalist viirushaigust tekitavad sagedamini rino-, koroona-, adeno-, paragripi- või respiratoor-süntsütsiaalne viirus.

Tegelikult on ka arstil raske päris kindlalt väita, kas haigust põhjustab just viirus või hoopis bakter. Need haigustekitajad on küll väga erinevad, umbes nii nagu vihmauss ja ninasarvik, kuid haiguspilt võib olla sarnane.

Tihti on esimesel kolmel haiguspäeval tegu viirusnakkusega, mida antibiootikumidega ei ravita. Paranemismärkide puudumine võib aga viidata bakteriaalsele tüsistusele, näiteks põsekoopapõletikule, bronhiidile või kopsupõletikule ning sel juhul vajad arsti nõu ja abi.

Diagnoosimisel on abiks vereproov, täpsemalt põletikunäitaja ehk C-reaktiivse valgu sisaldus. Kui see on üle 50 mg/l, võib tegu olla bakternakkusega, mille korral vajab haige antibiootikumravi.

Kust tuleb haigus?

Haigustekitaja ründab inimkeha ülemiste hingamisteede kaudu piisk­nakkusena.

Peiteperiood oleneb haigustekitajast ja organismi vastupanuvõimest ning võib olla 12 tundi kuni 1–2 päeva, harvem 5–6 päeva. Esimesed vaevused on nina kuivus, sügelus, kratsimis­tunne kurgus, tilkuv nina, aevastamine, köhatamine, silmade kipitus, mõne tunni möödudes järgneb lihaste valulikkus, külmatunne, pärast seda aga palaviku tõus.

Kõik oleneb keha immuunsüsteemi võimekusest, lastel ja noorematel on vastu­panuvõime suurem. Palavik võib tõusta kiiresti 40 kraadini, seejärel ollakse 1–2 päeva haige ja haigus möödub.
  
Väiksema vastupanuvõimega haigel palavik kuigi kõrgele ei tõuse ja haigus kestab kauem. Vesine eritis ninast asendub mõne päeva möödudes paksema nohuga, rohekas-kollakas eritis on arstide keeles “neutrofiilne sekreet”.

Kui see püsib üle nädala, viitab see tüsistusele, põsekoopapõletikule. Väga häiriv võib olla öine köha: lamavas asendis olles koguneb ninaneelu limatriip, mis põhjustab närvilõpmete ärritust ja järgnebki köharefleks.

Kuidas ravida?

• Haiguse esimeste tunnuste ilmnedes tuleb aeg maha võtta. Töökohustuste täitmine iga hinna eest ja kehamärkide tähelepanuta jätmine ei ole mõistlik.

• Kui palavikku pole, kuid sise­tunne räägib peatsest haigestumisest, võiks immuunsüsteemi stimuleerida. Abi võib saada soojast vannist või saunast, noorematel tuleb kasuks mõõdukas trenn, sörkjooks või kepikõnd koos järgneva sooja dušiga.

Loomulikult peab end korralikult kuivatama ja soojalt riietuma! NB! Palaviku tõustes, tilkuva nina ja lihasevalu korral EI TOHI anda kehale suurt koormust. Nii riskitakse ohtliku tüsistuse, südamelihasepõletiku tekkega.

• Haiguse esimeste nähtude korral võib abiks olla, kui ärritad sibulaga nina limaskesta ja kutsud sellega esile aevastus­seeria – seda muidugi siis, kui kedagi teist “laskeulatuses” pole.

• Käte ja jalataldade määrimine soojendava, nahapunetust esile kutsuva salviga (tärpentinisalv, u Vietnami palsam), soojade sokkide kandmine või viinasokkide tegemine (lahjendatud viinaga) mõjutab reflektoorselt hingamisteede, eriti nina limaskesta, mille verevarustus paraneb ja vastupanuvõime haigustekitajale suureneb.

Vastupidine olukord esineb käte-jalgade külmetamisel – nina limaskest aheneb, selle kaitsevõime väheneb ja kui juhtumisi on mõni viirus läheduses ründevalmis, võidki haigestuda.

• Rahvameditsiinis on tuntud mõne tilga meditsiinilise eetri tilgutamine teelusikatäiele suhkrule, see neelatakse alla, hoides samal ajal hinge kinni, ning juuakse kohe vett peale. Kuna eetril on viirusvastane toime, võib see olla tõhus vahend haiguse esimeste tunnuste ilmumisel. Siiski ei soovitata arstiga nõu pidamata kodus katsetada.

• Sooja niisutava auru sisse­hingamine leevendab nina limaskesta kuivust.

• Joo sooja paiselehe-, pärna­õie-, kummeli-, raudrohu-, vaarikavarre- või piparmünditeed meega. Piisav vedelikukogus tagab hingamisteede limaskesta paraja niiskuse ja seega ka parema vastupanuvõime. Väldi musta või mõnda muud teed, mis sisaldab kofeiini, sest viimasel on ergutav toime, põdeja aga peaks saama rahulikult puhata.

• Niisuta nina limaskesta keedu­soola 0,9% lahuse ehk füsioloogilise lahusega (lahusta 9 g ehk 1 tl soola 1 l keedetud käesoojas vees). Vala lahus peopesale, kraani kohale kummardudes tõmba seda ninna, kalluta ettevaatlikult pea kuklasse, hoia mõni sekund ja see­järel ettepoole kummardudes lase soolalahusel ninast välja valguda. Tee loputust 5–10 korda, et nina limaskesta niisutada ja põletikulisest eritisest vabastada.

• Valu ja ärritustunnet ning tugevat kuiva köha võib põhjustada nina, kurgu ja hingetoru limaskesta liigne kuivus öösel. Abiks on voodipäitsi lähedal paiknev õhuniisuti.

• Öist köha, mis on tingitud ninaneelu kogunenud limast, saab leevendada kõrgema peaalusega. Selili lamades valgub eritis raskusjõu mõjul ninakarbikutest neelu tagaseinale, kõrgema peaaluse korral jääb eritis aga nina­õõnde. Aeg-ajalt nuusata on kergem kui öö läbi köhida.


Millal võtta ravimeid?

Tavameditsiinil pole pakkuda ühtegi ravimit hingamisteede infektsiooni nähtude raviks või haiguskulu pidurdamiseks. Käsimüügiravimitega saab vaid vaevusi leevendada ja veidi enesetunnet parandada, haiguskulgu nendega mõjutada pole võimalik.

Tõsi küll, kui haigel on teada mõni immuunsüsteemi kahjustav haigus, on arstidel kasutada mõned ravimid. Neid antakse aga tõesti eriolukordades ja haigla tingimustes. Kergema viirushaiguse korral peaks üldjuhul piisama kodustest ravivõtetest.

Ettevaatust nn gripiteedega, tekkida võib ravimi üleannustamise oht. Kui tarvitada 1 g paratsetamooli sisaldavat gripiteed 3–4 korda päevas ja võtta veel juurde teisigi paratsetamooli sisaldavaid rohtusid, võib ravimikogus ohtlikult maksa kahjustada.

Gripiteed ja suukaudsed nohu­ravimid sisaldavad ühe komponendina köha leevendavat ja limaskestade turset alandavat toimeainet, pseudoefedriini.

Ettevaatlikud peaksid nende tarvitamisel olema haiged, kellel on vererõhuhaigus, südame rütmihäired, paanikahood, unehäired, sest haiguse ajal vererõhk tõuseb ja palavikuga kaasneb mõõdukas südametegevuse kiirenemine.

Kui lisaks tarvitada usinalt rohtu, mis piitsutab südant veelgi, võib sellega teha tervisele kahju. Pseudo­efedriini sisaldav ravim on ka liiklusohtlik, sest üheks kõrvaltoimeks võivad olla meelepetted ja nägemishäired.

Mõõduka lihasevalu leevendamiseks ja palaviku alandamiseks sobib paratsetamool, mis on müügil nii siirupi, raviküünla kui ka tabletina. Sarnase toimega on ibuprofeen, nii tableti kui ka siirupina. Ammu teada ravim on atsetüülsalitsüülhape, tuntuma nimetusega aspiriin, ka sellega leevendatakse palavikust ja valust tingitud halba enesetunnet.

Aspiriini ei tohi palavikualandajana anda alla 12aastastele lastele, sest neil võib selle tagajärjel tekkida eluohtlik seisund, Reye sündroom. Selle esmased tunnused on teadvushäired, oksendamine ja krambid.
 
Nina limaskesta turset saab leevendada ninatilkadega, mille toimeaineks on ksülometasoliin ja oksümetasoliin. Suukaudse ravimina alandab nina limaskesta ja nina kõrval­koobaste turset pseudoefedriin, mis võib olla kombineeritud allergiavastase ravimiga. Käsimüügis olevate nina limaskesta turset alandavate, nn nohutilkade (toimeained ksülometasoliin, oksümetasoliin) kasutamisega peab olema ettevaatlik.

Tilkade üle­annustamisel või kasutamisel üle 3–5 päeva võib tekkida tagasilöögiefekt ja pärast mõju kadumist on nina rohkem kinni kui enne ning riskid uue haiguse, ravimi tekitatud kroonilise ninalimaskesta kahjustusega.

Kui on tõestatud, et haiguse on tekitanud gripiviirus, ja teada on selle täpsem tüüp, on võimalik esimeste nähtude avaldudes kasutada gripiviirusvastaseid ravimeid, mille määrab arst.

Võib juhtuda, et kodus on varasemast ravi­kuurist alles jäänud antibiootikume – neid arstiga nõu pidamata võtta ei tohi, muidu riskid mitme tagajärjega: ravimi­tundetus ebapiisaval annustamisel, ebasoodsad kõrvaltoimed, allergilised reaktsioonid.

Palaviku poolt ja vastu.

Palavikul on teatud piirini kaitsefunktsioon, keha­temperatuuri tõus näitab, et organismi immuunsüsteem võitleb haigustekitajaga. Kõrgem temperatuur pidurdab haigustekitaja rünnakut. Kui talud palavikku hästi, siis isegi kui kraadiklaas näitab 39 kraadi, ei pea seda alandama. Palaviku allasurumisega riskid pikema põdemisega.

Palavikku on vaja alandada siis, kui:

• sellega kaasneb väga halb enesetunne, pea- ja lihasevalu, teadvushäired,
• lastel on kõrge palaviku korral esinenud krampe ja teadvushäireid.

 

Allikas:  tervis.ohtuleht.ee