KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Tasub arvesse võtta, et klaas on soojustuseta pind ja sellel on hea soojusjuhtivus, mistõttu on suurem soojakadu klaasukse korral paratamatu. Iga ruutmeeter termoisolatsioonita pinda (selleks võib olla nii klaasuks, tellistest või kividest sein, aken jne) tekitab soojakadu, mis võrdub saunaruumi suurendamisega 1,2–1,5 m³ võrra.
Nii näiteks nõuab klaasuks suurusega 70×190 cm kerise võimsuse suurendamist 1,6–2 m³ võrra.Kerise võimsuse valimisel juhinduge leiliruumi ruumalast (pikkus, laius, kõrgus), võttes arvesse soojustamata pinda.
Peamised nõuded kividele on ökoloogiline puhtus, suur soojusmahtuvus, mehaaniline temperatuurikõikumiste taluvus. Soome lahe põhjast või rannast leitud kivid võivad sisaldada inimese tervist ohustavaid aineid, mis erituvad kivide soojendamisel. Saunamaailm soovitab saunas kasutada peamisi mäekivide liike (peridodiit, porfüriit, gabbro-diabaas jm), mis on saadud kaevandustest, kus lõhustatakse vastavat kivide liiki ja seejärel sorteeritakse suuruse järgi.
Samuti soovitame jadeiidist kive, mis on oma omadustelt keriste jaoks kõige sobivamad. Nende kivide koostisesse kuuluvad mitmed erinevad mineraalid, mis mõjuvad hästi inimese tervisele.
Praktika näitab, et sauna maksimaalne efekt saavutatakse siis, kui on tagatud saunaõhu kuuekordne vahetumine ühe tunni jooksul. Sellist õhuvahetuse intensiivsust saab tagada nii sundventilatsiooni kui mõnedel juhtudel ka loomuliku ventilatsiooni teel. Igatahes on õige ventilatsioonilahenduse leidmine seotud iga sauna konkreetsete tingimustega. Sundventilatsiooni peetakse tõepoolest kõige sobivamaks, kuna see paneb sooja õhu ühtlasemalt ringlema.
Suitsulõõri tegemine keldrisse ehitatava sauna puhul ei erine näiteks hoone esimesel korrusel paiknevate ahjude suitsulõõride tegemisest. Keldrisse sauna ehitamise korral tuleb arvestada olulist aspekti – ventilatsioon.
Soe puit imab hästi õli, mis tungib sügavale puidu sisse. Soovitame proovida spetsiaalset sauna puhastusvahendit. Kui need vahendid ei aita, võib järgmisena proovida liivapaberit või voodrilaua elemendi vahetamist.
See sõltub paljuski individuaalsetest eelistustest ja leiliruumi kõrgusest. Et inimene tunneks end mugavalt, paigaldatakse ülemine lava 110–112 cm võrra laest allapoole. Alumise lava kõrgus on umbes 35–40 cm põrandast. Tavaliselt teostatakse alumine lavaaste nii, et seda on seda võimalik lükata keskmise lavaastme alla, mis paigaldatakse ülemise ja alumise lavaastme vahepeale.
Nii elektrikeris kui puuküttega keris suudavad leiliruumis tagada temperatuuri 100–110 °С ringis. Kerise valimisel tuleb silmas pidada selle tehnilisi andmeid, leiliruumi ruumala ning ohutu vahekauguse säilitamist. Samuti on oluline see, millist leili eelistate: kas mahedamat või teravamat. Nii puuküttega kerisel kui elektrikerisel võib olla suur kivide hulk, mis vähendab leili teravust võrreldes kerisega, milles on vähem kive.
Kui kerise võimsus on õigesti valitud, pole selle asukoht termoisolatsiooni seisukohalt kuigi oluline. Siin tuleb arvestada teisi aspekte: ventilatsioon, ohutu vahekaugus, saunalava mugav asetus. Oluline on, et kerise ja seina alumise osa vahel oleks piisav vahe õhu juurdevoolu jaoks. Samuti ärge unustage, et kui regulaatorid asuvad kerise küljes, peab teil olema neile vaba juurdepääs, et seadistada vajalikku temperatuuri või kerise tööaega.
Juhtivate tootjate poolt valmistatud tennid on kaitstud niiskuse eest. Kuid liigne veehulk võib muidugi kerise talitlusvõimet kahjustada. Kui läbi voolab natuke vett (vesi tilgub põrandale, mitte ei voola), ei kahjusta see kerist. Ideaalis peaks kogu vesi kividega kokku puutudes aurustuma – sel eesmärgil ju vett kividele valataksegi.
Kui kogu vesi ei aurustu, võib põhjuseid olla mitmeid: valate korraga liiga palju vett, keris pole piisavalt kuum, kive on liiga vähe või on kivid aastate jooksul oma töövõime kaotanud. Pidage silmas, et kivid peavad paiknema ka tennide vahel ja peavad olema sobiva suurusega, et täita tennide vahelist ruumi.
Saunakerise võimsust määravaks parameetriks leiliruumi ruumala, mitte pindala. Samuti tasub arvesse võtta soojustamata pinda (aken, klaasuks, dekoratiivne kivi jne). Korrutades teie leiliruumi pindala kõrgusega (näiteks 2,2 m) ja lisades klaasukse, saame ruumala, mis vastab 17 m³. See tähendab, et keris peaks olema praegusest vähemalt kaks korda võimsam.
Piiranguid pole. Viimasel ajal kasutatakse sauna leiliruumis laialdaselt erinevate puiduliikide kombinatsioone, sealhulgas okas- ja lehtpuud. Näiteks kui sauna sisevooderdis on haava- või pärnapuust, kaetakse seinafragment, mille lähedusse paigaldatakse keris, männi- või kadakapuuga.
Soovitame teil tähelepanu pöörata kivide hulgale, mida üks või teine keris mahutab. Kivide kogus on väga oluline parameeter. Sellest sõltub, kui palju auru suudab kuum keris toota. Samuti arvatakse, et mida rohkem on kerises kive, seda mahedam on leil. Kuid pidage meeles, et sellisel kerisel kulub leiliruumi kütmiseks ka rohkem aega.
Elektrikerise kivide optimaalne suurus on 5–10 cm. Sellise suurusega kivid mahuvad hästi tennide vahele ning kui kivid paigutatakse õigesti, ei takista need õhu tavapärast ringlemist läbi kerise. Puuküttega kerise kivid peavad olema suuremad: 10–15 cm. Soojusväljastuse seisukohalt on aga olulisem kasutatava mineraali liik ja kivide mass, mitte nende suurus.
Temperatuuri ja niiskuse vahekorra poolest: soome saun – niiskus 10–30%, temperatuur 110 °С. Vene saun – niiskus 60–70%, temperatuur 60–70 °С.
Selles asendis asub keha ühtlase temperatuuri piirkonnas, puudub temperatuurivahe.
Sauna elektrikerise minimaalne võimsus on 2 kW. Sellele võimsusele vastab minimaalne ruumala suurusega umbes 1,2 m³. Sellise sauna mõõtmeteks on 0,8×0,8×1,9 m.
Ruumi põrand, kuhu soovite sauna teha, ei vaja spetsiaalset ettevalmistamist. Hügieeni ja hooldusmugavuse seisukohalt sobib kõige paremini saunapõranda jaoks kahhelplaat. Plaadi peale võib paigaldada puidust resti või plastmassist vaiba, et sauna külastamine oleks ohutum ja hügieenilisem.
Apachel on meeldiv õlekarva kollane värvus. Plussideks on omapärane pinnatekstuur, lihtne töödeldavus ning võimalus valmistada suurte mõõtmetega tooteid, muuhulgas ka sauna jaoks. Selle puiduliigi oluline eripära on madal soojusjuhtivus ja suur soojusmahtuvus, mis võimaldab vältida põletusi saunadetailidega kokkupuutumisel, kui saun on köetud temperatuurini 70–80 °C.
Kuid tõe huvides tuleb lisada, et me ei soovita istuda katmata apache puust lavalaudadele saunas, mis on köetud temperatuurini 100°C või enam.
Võib kasutada peaaegu kõiki saadaolevaid puiduliike. Enamlevinud on lehtpuu: lepp ja haab. Meie eelistame Aafrikast pärit apache puud.
Kasutuskõlbmatuks muutunud (lõhenenud) kivid tuleb uute vastu vahetada vastavalt vajadusele. Kivide mõranemise intensiivsus sõltub aga otseselt kerise kasutamise intensiivsusest. Saunamaailm soovitab vahetada kive aastas nii mitu korda kui mitu korda nädalas sauna kasutate.
Kerise võimsus peab vastama sauna ruumalale. Iga tootja määrab kindlaks oma keriste parameetrid. Väiksema võimsusega kerise kasutamisel pole mõtet – saun ei soojene soovitud temperatuurini. Suurema võimsusega kerise kasutamine on ohtlik, kuna suurendab tunduvalt tulekahju tekkimise ohtu.
Need elektrikerised on mõeldud sauna kiireks ja regulaarseks kasutamiseks. Keris on suletud kaanega ja töötab pideval ooterežiimil, minimaalsel võimsusel. Tavalisel kerisel kulub sauna kütmiseks ligi tund aega, see keris on aga alati töövalmis ja kütab leiliruumi soojaks 15 minutiga.
Võib, kuna sauna põranda juures on temperatuur madal.
See on hea lahendus ruumipuuduse korral ja reaalne kulude kokkuhoid.
Tavaliselt kinnitatakse termomeeter ülemisel laval istuva inimese pea kõrgusele.
Klaas peab olema kuumakindel ja karastatud. Selline klaas talub leiliruumi temperatuuri ega pragune, kui sellele satub vett. Soojakadude vähendamiseks soovitame kasutada sellisest klaasist valmistatud klaaspakettaknaid.
See sõltub sauna ventilatsioonist. Füüsikaseaduste järgi tõuseb soe õhk ülespoole – teisiti ei saa see olla. Antud juhul peab värske õhu juurdevool toimuma alt või külgedelt ning liikuma diagonaalselt ülemisse nurka. Kui on olemas erineval kõrgusel paiknevad lavaastmed, võimaldab selline temperatuurijaotus valida igal saunalisel tema jaoks sobiva temperatuuri.
Leiliruumi õhuringlust on võimalik parandada, paigaldades lae alla täiendava väljuva õhu ventilatsiooniava ja ühendades selle mehaanilise ventilatsiooniga.
Kerise valimisel tuleks silmas pidada minimaalse võimsuse tähist (või veidi alla selle). Termostaadi abil saate reguleerida soovitud temperatuuri.
Ohutuskaugused on minimaalsed kaugused põlevatest materjalidest ning ohutuskaugustest tuleb kinni pidada tulekahju tekke vältimiseks. Tootja on määranud vajalikud ohutuskaugused uuringute ja ohutusnõuete põhjal; määratud ohutuskaugusi ei tohi vähendada, sest siis võib tekkida tuleoht!
Ära ühenda kerist vooluvõrku läbi lekkevoolukaitsme, keris on maandatuna piisavalt kaitstud. Lekkevoolukaitset on sobilik kasutada väiksemate elektriseadmetega, nagu näiteks kohvikeetja.
Leiliruumi temperatuur peab olema selline, et laval-istuja higistab ja tunneb end mugavalt. Ei olemas õiget või valet temperatuuri saunas, sest iga inimese puhul on erinev, mis talle kõige enam sobib. Siin loeb ka vanus ja tervislik seisund. Kui leiliruumis on kõrge temperatuur (80–100 oC), siis keha ei hakka kergesti higistama isegi kui viskate kividele õhuniiskuse suurendamiseks vett. Madalama temperatuuriga leiliruum (50–60 oC) ei tundu nii kuiv, sest õhu niisutamiseks saab kasutada piisavalt palju vett. Leilivõtjad taluvad leili ning tunnevad end hästi ja mugavalt!
Traditsiooniliste, tavaliste keristega läheb üsna kaua aega, enne kui kerisekivid on piisavalt kuumad, ning leiliruumi temperatuur võib kergesti liiga kõrgeks minna. Et hoida leiliruumi temperatuuri piisavalt ja sobivalt madalal, peate valima mõne sellise kerise, nagu nt. elektrikeris Harvia Forte (Alati Valmis), millel saab temperatuuri vastavalt vajadusele ventileerimisklapi abil reguleerida.
Katkine küttekeha tuleb kohe välja vahetada, sest küttekehad, mis on veel terved, peavad vastavalt termostaadi reguleerimisele kauem töötama ning mõni aeg hiljem võib üks praegu veel tervetest küttekehadest samuti katki minna.
Kõik elektriseadmed, millel on kruvidega kinnitatud kaitsekest, et välistada ohtlike pingestatud osade katsumist, tuleb paigaldada ja neid hooldada kehtivate nõuete kohaselt ning neid võib paigaldada ja hooldada vastava ala spetsialist, volitatud elektriinsener või muu vastavate teadmistega isik.
Esimesel kütmiskorral eemalduvad kerisest sinna erinevate tööetappide käigus sattunud kaitse- ja töötlusained. Need võivad põhjustada ebameeldivat lõhna ja isegi suitsu ning seetõttu tuleks kerise esmakordsel kütmisel hoolitseda hea ventilatsiooni eest saunas. Ebameeldivate lõhnade esinemise tõttu pole saunaskäik esimese kütmiskorra ajal soovitatav.
Tuleb arvestada ka sellega, et kui korteri mis tahes osas on tehtud selliseid remonditöid, mille juures on kasutatud värvi, lakki, liimi vms. aineid, mis sisaldavad lenduvaid koostisaineid (nt. lahusteid), põhjustavad need ka väikestes kogustes tugeva “petrooleumitaolise” lõhna tekke, kui sellised õhuga segunenud lahustiaurud liiguvad kerise kuumade kivide ja küttekehade vahelt läbi. Lõhna teke kaob, kui korteris kasutatud ained on täielikult ära kuivanud.
Kerise kütmine võib esile tuua ka teisi õhus esinevaid lõhnu, mis ei pärine saunast ega kerisest. Sellisteks lõhnadeks on muuhulgas toiduvalmistamise käigus kasutatavatest intensiivsetest maitseainetest, nagu sibulast, tekkivad lõhnad. Samuti võib sauna sissetuleva õhuga seguneda näit. autogaraazi või õlitäitetoru lähedusest tulenevalt lõhnu, mida võib saunaskäigu ajal tunda.